positiivselt olen meelestatud. ma tean küll, et peaksin eksamite jaoks kordama ja asju tegema ja blä bläblä.. aga ma juba olen kord selline, et enne ei hakka probleemiga tegelema, kui ta lähedal või käes on. kõik hullult põevad viimaste kooliasjade pärast, aga minu jaoks on elu lill praegu ja võtan rahulikult. pole mul jäänud ükski asi tegemata ja ei jää ka. fakt. aga asjad on nüüd sedasi, et tutipidu tõsteti üks päev ette, seega oleme me täpselt nädala aja pärast koolitundidest vabad. VABAD. päris mitmetes ainetes on olnud ja noh, kohe tulevad viimased tunnid üldse, siis mõtlen, et ongi täiesti viimane kord elus siin koolis niimoodi selles tunnis istuda. ma olen viimaste asjade peale pillija, kes veel ei teadnud. mitte, et hullult kahju oleks, sest lõpuaktus on praegu asi, mille nimel elan (noh, minu suvised ülkarisse sisseastumised kaasa arvatud), aga paneb mõtlema lihtsalt.
tegelikult, kui see viimane hull nädal mööda saab, siis võtan ennast oma uurimustöö ja inglise keele ja kunstiajaloo eksami suhtes käsile. ärge arvake, et ma mingi laiskvorst olen.
No comments:
Post a Comment